E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

 IT-tugilahenduste roll tänapäeva ühiskonnas on võrreldav füüsiliste abivahenditega, kuna need võimaldavad erivajadustega inimestel osaleda hariduses, tööturul ja igapäevaelus võrdsetel alustel. Seetõttu ei tohiks neid käsitleda pelgalt tavalise IT-tehnoloogiana, vaid pigem hädavajalike abivahenditena, mille kättesaadavus on osa sotsiaalsest õiglusest.

Selliste lahenduste rakendamine eeldab eri valdkondade koostööd. Vastutus ei peaks jääma ainult IT-sektorile, vaid hõlmama ka sotsiaal ja majanduspoliitikat. Riigi tasandil oleks mõistlik jagada ülesanded: IT-spetsialistid tegelevad arenduse ja standarditega, samal ajal kui sotsiaalsüsteem tagab ligipääsu ja toetuse kasutajatele. Nii välditakse olukorda, kus tehnoloogia on olemas, kuid inimesed ei saa seda rahaliste või organisatsiooniliste takistuste tõttu kasutada.

Rahastamise osas on oluline, et riik kataks suure osa kuludest, eriti kallimate seadmete puhul, nagu ekraanilugejad või punktkirjaseadmed. Samas võiks rakendada ka paindlikke lahendusi, näiteks toetusi, rendisüsteeme või seadmete jagamist. Lisaks tuleks soodustada avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamist, mis vähendab kulusid ja suurendab ligipääsetavust.

Heaks eeskujuks on Soome ja Rootsi, kus tugitehnoloogia on integreeritud riiklikesse sotsiaalteenustesse ning kasutajatele tagatakse süsteemne tugi.

Kokkuvõttes võib öelda, et IT-tugilahendused ei ole pelgalt tehnoloogiline lisavõimalus, vaid ühiskonna toimimise seisukohalt hädavajalik investeering. Nende kättesaadavuse tagamine aitab vähendada ebavõrdsust ning loob tingimused, kus iga inimene saab oma võimeid maksimaalselt rakendada.