Ivan IAAB IT ajalugu

       Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis        (otsingumootorite põhjal) Kasutatavus veebikeskkonnas sõltub suurel määral kasutaja harjumustest ja ootustest, mistõttu on ka alljärgnevad hinnangud pigem minu isiklikud tähelepanekud. Positiivse näitena tooksin välja Google otsingumootori, mis on juba pikka aega olnud üks populaarsemaid maailmas. Selle tugevuseks on väga lihtne ja selge ülesehitus. Avalehel on ainult kõige olulisemad elemendid, mis teeb selle kiiresti arusaadavaks ka esmakasutajale. Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide põhjal on Google kergesti õpitav, kuna kasutaja saab kohe aru, mida teha. Samuti on see väga tõhus mis piisab otsingusõna sisestamisest ja tulemused kuvatakse hetkega. Lehe lihtsus aitab kaasa ka heale meeldejäävusele. Lisaks pakub süsteem veaparandusi, näiteks õigekirjasoovitusi. Üldine kasutuskogemus on sujuv ja rahuldust pakkuv. Negatiivse näitena võib tuua Neti.ee otsingumootori. Kui...

       Ühe tarkvara arendus- ja ärimudeli analüüs Linuxi näitel: Kuna Linux on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara, siis sellele ühtset arendusmudelit omistada on keeruline. Linux kuulub pigem „turu“ (bazaar) tüüpi projektide hulka, kus arendus toimub hajutatult ja suure arendajate kogukonna koostöös. Nii suure projekti puhul oleks „katedraali“ tüüpi ehk rangelt tsentraliseeritud lähenemine raskesti teostatav. Kuigi Linuxi algatajaks on Linus Torvalds, ei juhi ta projekti detailides, vaid pigem üldisel tasandil. Tema roll on otsustada, millised muudatused jõuavad ametlikku tuuma. Linuxi arendus on modulaarne, mis võimaldab erinevatel arendajatel ja meeskondadel töötada samaaegselt süsteemi erinevate osade kallal. See teeb arenduse paindlikuks ja kiireks. Samas nõuab see head koostööd, selgeid standardeid ja kvaliteedikontrolli. Tänapäeval kasutavad paljud arendajad agiilseid meetodeid, mis sobivad hästi sellise dünaamilise arendusprotsessiga. Kuna Linux on t...

  Eben Mogleni artikli „Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright“ arvustus. Alustuseks võib öelda, et juba artikli lugemise käigus jääb mulje, et autor on tugeva akadeemilise taustaga. Tekst on küll sisukas, kuid kohati üsna keeruline ja raskesti jälgitav, kuna kasutatakse palju abstraktseid väljendeid ja metafoore. Sisu osas käsitleb Moglen mitmeid teemasid, alustades tarkvara autoriõiguse eripäradest. Ta toob välja, et digitaalse informatsiooni, näiteks programmikoodi, käsitlemine traditsioonilise autoriõiguse kaudu on problemaatiline. Samuti kirjeldab ta tarkvara arengu ajalugu ning rõhutab, et kood on suunatud nii arvutile kui ka inimesele. Olulisel kohal on ka Unixi ja GNU projektide roll vaba tarkvara kujunemisel. Autori peamine seisukoht on, et copyleft ja vaba tarkvara võivad aja jooksul traditsioonilise autoriõiguse kõrvale tõrjuda. Viimase kahekümne aasta arengud näitavad, et see protsess ei ole täielikult realiseerunud, kuid vaba tarkvara tähtsus...

  Kaks erinevat IT-juhti: visioon ja koostöö IT-juhtimine hõlmab palju enamat kui tehnoloogia haldamine mis tähendab ka inimeste, protsesside ja muutuste juhtimist. Erinevad juhid võivad seda rolli täita väga erinevalt. Heaks näiteks on Steve Jobs ja Satya Nadella , kes esindavad kahte erinevat juhtimistüüpi. Steve Jobs oli selgelt visiooniline liider ja arengumootor. Tema juhtimisstiili iseloomustas tugev keskendumine innovatsioonile ning soov muuta olemasolevaid lahendusi paremaks ja lihtsamaks. Jobs uskus, et tehnoloogia peab olema intuitiivne ja kasutajasõbralik. Ta seadis oma meeskonnale väga kõrged standardid ning ootas maksimaalset pühendumist. Kuigi selline lähenemine võis olla pingeline, viis see läbimurdeliste toodete loomiseni. Seega võib öelda, et tema tugevuseks oli selge visioon ja võime suunata organisatsiooni suurte eesmärkide poole. Satya Nadella esindab aga teistsugust juhtimisstiili, mida võib kirjeldada kui suhtleja ja treeneri rolli. Tema jaoks on oluline...

  IT-hariduse roll professionaalsuse kujunemisel IT-valdkonnas ei ole üht universaalset teed professionaalsuseni ning just seetõttu mängib hariduse valik väga olulist rolli. Erinevad haridusvõimalused arendavad erinevaid oskusi ning nende väärtus tööturul sõltub suuresti inimese eesmärkidest, huvidest ja valitud spetsialiseerumisest. Klassikaline ülikoolidiplom pakub eelkõige tugevat teoreetilist baasi. Õpingute käigus omandatakse teadmised algoritmidest, andmestruktuuridest, tarkvaraarhitektuurist ning süsteemide toimimisest laiemalt. See arendab analüütilist ja loogilist mõtlemist ning annab võime lahendada nagu keerukaid ja mittestandardseid probleeme. Selline haridus on eriti kasulik neile, kes soovivad töötada sügavamates IT-valdkondades, nagu tehisintellekt, küberturvalisus või süsteemiarendus, kus pelgalt praktilistest oskustest ei piisa. Rakenduskõrgharidus ja kolledžiharidus keskenduvad rohkem praktilistele oskustele ja tööks vajalikele kompetentsidele. Õppetöö on sagel...