Noppeid IT ajaloost

 

Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul ? 

Kui mõelda, milline lahendus muutis IT-maailma kõige rohkem, siis minu arvates oli selleks World Wide Web. Internet oli olemas juba enne veebi, kuid see oli keeruline, tehniline ja suunatud pigem teadlastele ning spetsialistidele. Tavainimese jaoks oli see võõras ja raskesti kasutatav keskkond.

Veeb muutis selle täielikult. See tõi internetti lihtsuse ja loogika, millest sai aru igaüks. Tänu veebile sai igale dokumendile anda aadressi, seda sai brauseri abil lihtsalt avada ning dokumentide vahel liikuda linkide kaudu. See muutis info kasutamise loomulikuks ja arusaadavaks. Inimene ei pidanud enam teadma käske ega tehnilisi üksikasju – piisas hiireklõpsust.

Just see lihtsus tegi veebist revolutsiooni. Info muutus kättesaadavaks kõigile, mitte ainult neile, kes oskasid süsteemidega tehniliselt töötada. Veebi kaudu hakkasid arenema e-poed, uudisteportaalid, sotsiaalmeedia, pilveteenused ja paljud teised lahendused, mis on täna igapäevaelu loomulik osa.

Minu arvates seisneb selle revolutsioonilisus selles, et veeb ei muutnud ainult tehnoloogiat, vaid muutis inimeste harjumusi ja kogu ühiskonna toimimist. Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et kui midagi on vaja teada või teha, siis minnakse veebilehele. See mõtteviis sündis just tänu World Wide Webile.

Mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi 

Heaks näiteks lahendusest, mis oli oma ajast selgelt ees, on Apple Newton. Tegemist oli 1990. aastate alguses loodud pihuarvutiga, mille eesmärk oli olla inimese digitaalne märkmik: seade, mis mahub kätte, salvestab märkmeid, haldab kontakte ja tunneb ära kasutaja käsikirja.

Idee ise oli väga tänapäevane. Newton pakkus juba siis midagi sellist, mida me nüüd peame nutitelefonide ja tahvelarvutite juures iseenesestmõistetavaks – puutetundlikku ekraani, kaasaskantavust ja isikliku info haldamist ühes seadmes.

Probleem ei olnud idees, vaid ajastuses. Riistvara oli selleks liiga aeglane ja kallis, aku kestis vähe ning käsikirja tuvastus, mis pidi olema üks Newtoni põhiomadusi, ei töötanud piisavalt hästi. See tekitas kasutajates pettumuse ja seadmele jäi külge maine, et see “ei saa hakkama sellega, mida lubab”.

Turg ei olnud veel valmis selliseks seadeks ja tehnoloogia ei suutnud ideele järele tulla. Seetõttu jäi Newton pigem huvitavaks katsetuseks kui edukaks tooteks.

Tagantjärele vaadates on aga selge, et Newtoni põhimõtted elasid edasi. Hilisemad nutitelefonid ja tahvelarvutid kasutasid samu ideid, kuid juba ajal, mil tehnoloogia oli küpsem ja kasutajad valmis.

Minu arvates on Apple Newton väga hea näide sellest, kuidas õige idee võib ebaõnnestuda lihtsalt sellepärast, et see tuli liiga vara.

Mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" 

Minu jaoks on selliseks näiteks Windows ME (Millennium Edition). See ilmus 2000. aastal ja pidi olema kodukasutajatele mõeldud uus ja parem Windows, kuid praktikas sai sellest üks kõige ebaõnnestunumaid operatsioonisüsteeme Microsofti ajaloos.

Idee oli justkui hea – tuua kasutajani moodsamad funktsioonid, parem multimeediatugi ja uuem välimus. Tegelikkuses oli süsteem aga ebastabiilne, jooksis tihti kokku, tekitas draiveriprobleeme ja andis kasutajatele rohkem peavalu kui kasu. Paljud inimesed meenutavad seda kui Windowsi versiooni, mis õpetas neid tihti arvutit taaskäivitama.

Kõige kummalisem on see, et see ilmus ajal, kui olemas oli juba märksa stabiilsem Windows 2000, mida oleks saanud kodukasutajatele kohandada. Selle asemel lasti välja eraldi versioon, mis tekitas tohutult probleeme ja rikkus kasutajakogemust.

Minu arvates on Windows ME hea näide sellest, kuidas tarkvara võib olla nii halvasti ajastatud ja teostatud, et see põhjustab kasutajates pettumust ja jätab pikaks ajaks halva mulje.