E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 

1. Ärivaraline litsents (EULA / suletud lähtekood)

Ärivaraline litsents ehk EULA on klassikaline tarkvaralitsents, mille puhul jääb kogu kontroll tarkvara üle selle loojale või ettevõttele. Kasutajale antakse vaid piiratud õigus tarkvara kasutada, kuid mitte seda muuta, uurida ega edasi levitada. Sellise lähenemise suurim eelis on võimalus hoida lähtekood salajas ning kaitsta oma intellektuaalset omandit. See võimaldab arendajal kontrollida nii tarkvara levikut kui ka hinnapoliitikat ning teenida selle pealt otsest tulu.

Samas kaasnevad ärivaralise mudeliga ka mitmed puudused. Kuna lähtekood ei ole avalik, sõltub tarkvara arendamine täielikult tootjast, mis võib aeglustada innovatsiooni. Lisaks tekib sageli olukord, kus kasutaja on tugevalt seotud ühe konkreetse teenusepakkujaga (vendor lock-in). See tähendab, et tarkvara vahetamine võib olla keeruline ja kulukas. Ärivaraline litsents sobib eelkõige projektidele, mille peamine eesmärk on äriline kasu ja kontroll.

2. GNU GPL (tugev copyleft)

GNU GPL on üks tuntumaid vaba tarkvara litsentse, mille keskne põhimõte on tagada tarkvara vabadus ka tulevikus. Tegemist on tugeva copyleft-litsentsiga, mis tähendab, et kõik tuletatud teosed peavad olema samuti avaldatud sama litsentsi alusel. See tagab, et tarkvara ei saa muuta suletuks ning kõik tehtud parandused ja täiendused jõuavad tagasi kogukonnani.

GPL-i peamiseks eeliseks ongi kogukondlik arendus ja läbipaistvus. Arendajad saavad vabalt olemasolevat koodi uurida, täiendada ja jagada, mis soodustab kiiremat innovatsiooni ja koostööd. Samas võib GPL olla ettevõtetele piirav, kuna see ei võimalda koodi lihtsalt ärilisse, suletud projekti integreerida. Lisaks võib litsentsi juriidiline keerukus tekitada segadust. GPL sobib kõige paremini projektidele, mille eesmärk on vabadus, avatus ja kogukondlik areng, mitte otsene kasum.

3. BSD litsents (ilma copyleft’ita)

BSD litsents on üks paindlikumaid avatud lähtekoodiga litsentse. Selle peamine omadus on see, et see ei sisalda copyleft-nõuet. See tähendab, et koodi võib vabalt kasutada, muuta ja levitada nii avatud kui ka suletud projektides. Ainus oluline nõue on autorile viitamine.

BSD litsentsi suurim eelis on selle lihtsus ja paindlikkus. See võimaldab tarkvaral levida väga laialt ning teeb selle atraktiivseks ka ettevõtetele. Samas on sellel ka puudus: kuna puudub kohustus muudatusi tagasi jagada, võivad arendajad oma parandused endale jätta ning muuta tarkvara kinniseks. See tähendab, et algne autor ei pruugi kogukonna panusest alati kasu saada. BSD sobib hästi projektidele, mille eesmärk on maksimaalne levik ja kasutusvabadus.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes sõltub sobiva litsentsi valik projekti eesmärkidest. Ärivaraline litsents sobib siis, kui prioriteediks on kontroll ja kasumi teenimine. GNU GPL on hea valik juhul, kui soovitakse tagada tarkvara püsiv avatus ja kogukondlik areng. BSD litsents seevastu pakub maksimaalset paindlikkust ning sobib olukorras, kus eesmärk on võimalikult lai kasutus.