Ivan IAAB IT ajalugu

  1. Ärivaraline litsents (EULA / suletud lähtekood) Ärivaraline litsents ehk EULA on klassikaline tarkvaralitsents, mille puhul jääb kogu kontroll tarkvara üle selle loojale või ettevõttele. Kasutajale antakse vaid piiratud õigus tarkvara kasutada, kuid mitte seda muuta, uurida ega edasi levitada. Sellise lähenemise suurim eelis on võimalus hoida lähtekood salajas ning kaitsta oma intellektuaalset omandit. See võimaldab arendajal kontrollida nii tarkvara levikut kui ka hinnapoliitikat ning teenida selle pealt otsest tulu. Samas kaasnevad ärivaralise mudeliga ka mitmed puudused. Kuna lähtekood ei ole avalik, sõltub tarkvara arendamine täielikult tootjast, mis võib aeglustada innovatsiooni. Lisaks tekib sageli olukord, kus kasutaja on tugevalt seotud ühe konkreetse teenusepakkujaga (vendor lock-in). See tähendab, et tarkvara vahetamine võib olla keeruline ja kulukas. Ärivaraline litsents sobib eelkõige projektidele, mille peamine eesmärk on äriline kasu ja kontroll. 2. GNU GPL (t...

  Autoriõigus — loovuse kaitse ja motivatsioon autoritele Autoriõigus on tänapäeval üks kõige paremini toimivaid intellektuaalomandi kaitse mehhanisme. Minu arvates töötab autoriõigus praegu kõige paremini, kuna see annab autoritele võimaluse kaitsta oma teoseid raamatuid, muusikat, filme või tarkvara  ning ka teenida nende eest tulu. See motiveerib inimesi looma uut sisu ja panustama oma töösse aega ning vaeva. Kui selline kaitse puuduks, saaks paljusid teoseid vabalt kopeerida ja levitada ilma autori nõusolekuta ning loojatel oleks märksa vähem motivatsiooni oma loominguga tegeleda. Samas ei ole see süsteem probleemideta. Näiteks on autoriõiguse kaitseperiood tänapäeval väga pikk tavaliselt umbes 70 aastat pärast autori surma. Digiajastul, kus info levib kiiresti ja tehnoloogia areneb pidevalt, võib see tunduda ebamõistlikult pikk ning piirata teadmiste ja kultuuri vabamat kättesaadavust. Sellest hoolimata on autoriõiguse põhimõte tervikuna toimiv ja vajalik. Patendisüste...

  Käsk, mis on minu arvates tänapäeval väga oluline Minu arvates on väga oluline V. Shea netiketi reegel „ Ole inimene “ . See tähendab, et internetis tuleks käituda samamoodi viisakalt nagu päriselus. Internetis suhtlemine on teistsugune kui näost näkku suhtlemine. Me ei näe teise inimese nägu, kehakeelt ega kuule hääletooni. Sellepärast on väga lihtne kedagi valesti mõista või kirjutada midagi, mis võib teist inimest solvata. Lisaks annab interneti anonüümsus mõnele inimesele tunde nii, et nad võivad öelda mida tahavad. Tänapäeva sotsiaalmeedias on palju solvamist, trollimist ja vihaseid kommentaare. Seetõttu on see reegel minu arvates isegi olulisem kui 1990-ndatel . Kui inimesed mäletaksid, et teisel pool ekraani on päris inimene, oleks internet palju sõbralikum koht. Käsk, mis on minu arvates kaotanud osa oma tähtsusest Minu arvates on mõnevõrra vähenenud käsu „ Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust “ tähtsus. 1990-ndatel oli internet aeglane ja ühendus kallis. Se...

 Selles postituses analüüsin, kui suureks probleemiks võib Eestis pidada jälgimiskapitalismi ja nn digiaedikut. Püüan vaadata nii praegust olukorda (2025. aasta alguse seisuga) kui ka mõelda, millised võiksid olla võimalikud arengud tulevikus. Tehnoloogia areng on viimastel aastakümnetel olnud väga kiire ning see on muutnud nii majandust, töötamist kui ka inimeste igapäevast elu. Minu arvates ei ole jälgimiskapitalism Eestis praegu kõige suurem ühiskondlik probleem, kuid selle mõju on kindlasti olemas ja seda võib märgata paljudes igapäevastes olukordades. Nt on üsna tavaline, et kui inimene otsib internetis mõnda toodet või loeb mõne teema kohta pikemalt, siis hakkavad sarnased reklaamid kiiresti ilmuma erinevates keskkondades. Sama toodet võib näha näiteks Google’i reklaamides, sotsiaalmeedias või teistel veebilehtedel. See näitab, et kasutajate tegevust internetis jälgitakse ja kogutud kõik andmeid kasutatakse reklaami suunamiseks. Eestis on olukord mõnes mõttes parem kui palj...